Läti tegi esialgseid kokkuvõtteid sellest, palju läks maksma Euroopa Liidu eesistujaks olemine ehk pooleaastane „korrapidamine“ euroliidus.
- Läti lõi kokku euroliidu eesistumise kulud Foto: Reuters/Scanpix
2013. kuni 2015. aastani on
Läti kulutanud ettevalmistustele ja ürituste läbiviimisele 80 miljonit eurot, millest 45 miljonit olid otsesed kulud, 36 miljonit aga läks palgamakseteks.
Tänavu õnnestus Lätil eesistumise eelarvest kokku hoida üle 15 miljoni euro, mis seaduse järgi kantakse riigikassasse – kokku on Läti säästnud 27 miljonit eurot, teatas välisministri nõunik Martins Dregeris.
Suurim kokkuhoid tuli erinevate ettevõtmiste ettevalmistamise ja läbiviimise pealt. Läti korraldas 197 üritust, millest 10 olid ministrite mitteametlikud kohtumised, 44 konverentsi, 19 kõrgetasemelist kohtumist, lisaks veel idapartnerluse tippkohtumine Riias, kümmekond valitsusväliste organisatsioonide projekti ning 114 ekspertide kohtumist.
Suurem osa kulutusi läks kaastööliste palkadele: kahe aasta jooksul maksti ettevalmistajatele ja läbiviijatele 36 miljonit eurot.
Et tagada tõrgeteta töö Brüsselis, võeti juurde hulga töötajaid – tavalise 70-80 asemel oli eesistumisajal Lätil Brüsselis kuni 183 inimest.
Euroopa Liidu eesistujariik on ELi liikmesriik, kes vastutab ajutiselt Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järel. Iga ELi liikmesriik on järjekorra alusel kuue kuu jooksul ELi eesistuja. Suurtele ja väikestele riikidele kehtivad ühesugused tingimused.
Läti järel võttis 1. juulist eesistujamaa ülesanded üle Luksemburg.
Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2018. aasta esimesel poolel.
Seotud lood
Turistid, kes valivad oma puhkusereisi sihtkohta, aga ka konverentse korraldavad ettevõtjad, otsustavad viimasel ajal oma valiku turvalisuse kaalutlustel ning selles mõttes on Riial väga vedanud, rääkis Läti raadiole antud intervjuus Läti hotellide ja restoranide liidu juht Janis Pinnis.
Kui Eesti eesistumine Euroopa Liidus nihkub 2018. aasta asemel järgmisse aastasse, seisab valitsus silmitsi kulude-tulude ümbermängimisega 40 miljoni euro ulatuses.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.